Inuttaasut 2050-imi ikilisimassapput

2026-mi nuna tamakkerlugu innuttaasut amerlassusissaat naatsorsorneqarmata naatsorsuutigineqarpoq Kalaallit Nunaanni inunngorsimasut 2050-imi 14 pct.-inik ikilisimassasut. Naatsorsuutilli taakku inerneri nalorninartoqarput inuit naatsorsuinermut tunngavigineqartut ikinneri pissutaalluni.

2024-mi aamma 2025-mi innuttaasut amerlassusissaannut naatsorsuutaasimasuniit appariaat 20 pct.-init annikinneruvoq. 2025-mi nalunaarsuutit nutaat kisitsinermi ilanngunneqarnerisa saniatigut assigiinngissut nunaseqqittartunut naatsorsuisarnerup nutarsarneqarneranik peqquteqarpoq. Siornatigut naatsorsueriaatsimi nunaseqqittartunut piffissaliussaq annikinnerusimavoq, taamaasilluni missiliuussineq annikinnerusarluni. Naatsorsueriaatsimi nutaami killiliineq tamanna atorneqanngilaq ukiunilu kingullerni nunasisarnerit ingerlaarnerinik annertunerusumik takutitsilluni.

Sumiiffinni assigiinngitsuni innuttaasut amerlassusissaannik 2050-imut naatsorsuinermut misilittakkat, 1. januaarimi 2026-mi innuttaasut suiaassusaat ukiuilu tunngavigineqarput.

Kalaallit Nunaanni inunngorsimasut taamaallaat innuttaasut amerlassusissaanik naatsorsuinermut atorneqarput. Naatsorsuutigineqarpoq Kalaallit Nunaata avataani inunngorsimasut 2026-misulli suiaassusaat ukioqqortussusaallu isikkoqassasut.

Innuttaasut naatsorsornerat
ukiuni immikkut qinikkani
2021 2026 2031 2036 2041 2046 2050
Ukiup aallartinnerani 56.420 56.740 55.709 54.347 52.795 51.189 49.932
Kalaallit Nunaanni inuusimasut 50.367 49.721 48.690 47.328 45.776 44.170 42.913
Inunngortut 761 701 628 572 556 536 521
Toqusut 497 513 534 562 576 557 536
Kalaallit Nunaannit nuuttut 914 1.243 1.220 1.200 1.119 1.069 976
Kalaallit Nunaannut nuuttut 635 871 899 892 826 792 731
Danmarkimi/Savalimmiuni inuusimasut 4.599 4.120 4.120 4.120 4.120 4.120 4.120
Naalagaaffiup avataani inunngorsimasut 1.454 2.899 2.899 2.899 2.899 2.899 2.899
Ukiup naanerani 56.405 56.556 55.482 54.049 52.482 50.891 49.672



1960-ikkunni inunngorsimasorpassuit ukiuni tulliuttuni ukioqqortussuserisassaat malillugit toqusartut amerlanerulissapput, kisianni ilimagineqarpoq siornatigut inuusartunit utoqqalinerusassasut. Innuttaasut agguaqatigiissillugu ukioqqortussusaat 2026-mi 35,7-iusoq 2050-imi 39,7-imut qaffassooq.

Ukiut qulit matuma siorna meeqqat ukiumut inunngortut 800-t missaaniittut maanna meeqqiornerup annikinnera tunngavigalugu ukiut qulit qaangiuppata 600-t missaaniilersimanissaat naatsorsuutigineqarpoq.

Ukiuni tulliuttuni 40-ni ilimananngilaq pilersuisussanut naatsorsuutit allanngungaarnissaat, utoqqaat meeqqallu nikingassutaat tunngavigalugit.



Se tabel i Statistikbanken



Sumiiffinni innuttaasut amerlassusissaat



Innuttaasut sumiiffinnut immikkoortitaarlugit naatsorsuinermi inerneri nalorninarnerulertarput. Taamaallaat Nuummi immaqalu najugaqarfinnilu allani anginerusuni periuseq atorlugu naatsorsuisoqarsinnaavoq. Najugaqarfinni mikinerusuni ukiuni amerlasuuni innuttaasut amerlassusissaat naatsorsussaagaanni inerneri tatiginarnavianngillat ukiunili ikittuni innuttaasut amerlassusissaat eqqoruminarnerussalluni. Kisitsisaataasivimmili naatsorsuinerit sukumiisut assigiinngitsunut atorluarneqarsinnaasut pissarsiarineqarsinnaapput. Assersuutigalugu kisitsisaataasivimmik atuisartut nammineerlutik ukioqqortussutsit katinneri naatsorsorsinnaavaat, ukioqatigiiaat aalajangiunneqareersimasinnaagaluartut aporfiginagit.Innuttaasut amerlassusissaanik naatsorsuinermi tunngavigineqartut; meeqqiorneq annikilliartortoq, toqusartut ikiliartornerat aamma nunanut allanut nuuttartut amerlassusaat, allanngorpallaannginnissaat naatsorsuutigineqartariaqarpoq. Innuttaasut amerlassusissaanik naatsorsuinermi inernerit ukiuni kingullerni kisitsisit assigalugit qaffasissuseqartariaqassapput aamma ineriartorneri taamaaginnartariaqarput, tassunga ilanngullugu Kalaallit Nunaata iluani nutsertartunut kisitsisit. Titartakkami 1-imi 1999-imiit 2050-imut innuttaasut kommunini assigiinngitsuni Kalaallit Nunaanni inunngorsimasut annertussusaasa ineriartornissaat takuneqarsinnaavoq.

Tabel 2. Innuttaasut Kalaallit Nunaanni inunngorsimasut

2021 2026 2031 2036
Tamakkerlugit 50.367 49.721 48.690 47.328
Kommune Kujalleq 6.053 5.617 5.332 5.042
Kommuneqarfik Sermersooq 19.442 20.130 20.107 19.731
Nuuk 14.976 15.987 16.165 15.947
Qeqqata Kommunia 8.601 8.299 7.978 7.656
Kommune Qeqertalik 6.081 5.603 5.178 4.830
Avannaata kommunia 10.171 10.045 9.785 9.447







Nangaassut

Ukiut 10-t, 20-t 30-llu qaangiuppata politikkikkut aningaasaqarnikkullu aalajangiussinerit apeqqutaassapput qanoq amerlatigisut Kalaallit Nunaanni najugaqassanersut. Tamanna pissutigalugu sumiiffinni innuttaasut amerlassusissaat taamaallaat naatsorsorneqarpoq innuttaasut Kalaallit Nunaanni inunngorsimasut tunngavigalugit.

Inuit Kalaallit Nunaata avataani inunngorsimasut amerlassusaat nikissimanngitsutut naatsorsuutinut ilanngunneqarput. Taamatut naatsorsuisoqarnera ingammik Nuummut nalorninartorsiortitsivoq, ukiuni kingullerni pingasuni Nuummi naalagaaffeqatigiit avataani inunngorsimasut marloriaatinngorsimanerat pissutaalluni.



Ukiuni kingullerni tallimani Nuummi innuttaasut amerlisimagaluaqisut, Kalaallit Nunaanni najugaqarfinniit allanit sulisussarsisarneq ajornakusoorpoq. Tamannalu pissutaalluni Kalaallit Nunaata avataaniit sulisussanik pissarsisoqartarsimavoq. Nutaanik pisoqartillugu kisitsisit allanngorsinnaaneri pissutigalugit, naatsorsuinermi inernerit kisitsisaataasivimmiittullu (https://bank.stat.gl) kisitsisit nalileqqinneqartariaqartassapput, assersuutigalugu mittarfiit atuutsilerpata. Takornariaqarneq, sanaartorneq, kiffartuussineq assigisaallu kisitsisinut pineqartunut sunniuteqarsinnaapput. Innuttaasut amerlassusissaat qanoq isikkoqarnissamik takutitsisuunnginnerat erseqqissaatigineqassaaq, naatsorsuinermili assersuutitut takussutissiivoq. Taamaallaat innuttaasut qanoq ineriartorsinnaanerat innuttaasut amerlassusissaani ersersinneqarpoq.



Kalaallit Nunaanni inunngorsimasut akornanni innuttaasut amerlassusissaanik naatsorsuineq

Naatsorsuineq tutsuiginarnerusumik aallaavilerniarlugu innuttaasut Kalaallit Nunaanni inunngorsimasut aallaavigineqarput. Nuna tamakkerlugu 2050-imut innuttaasut amerlassusissaannik naatsorsuinerup takutippaa innuttaasut ikilissasut, naatsorsuinermi tunngavigineqartut; inunngortartut ikiliartornerat, Danmarkimut nuuttartut aamma 1960-ikkunni inuusimasut toqusartut amerliartornerat pissutaalluni naatsorsuinerit taamatut isikkoqarput. Naatsorsuinermut tunngaviusut 2030-kkunni inunngortartunit, siornatigut inunngortartunit ikinnerusunit taarserneqariartuaartussaapput.

Siornatigut innuttaasut amerlassusissaannik naatsorsuutit



2012-imili Naatsorsueqqissaartarfimmit innuttaasut amerlassusissaat suliarineqartalerput, kisitsisillu tamarmik kisitsisaataasivimmi pissarsiarineqarsinnaapput, kisitsisinik sanilliussineq ajornannginnerusunngortinniarlugu tabelimut ataatsimimoortinneqarput https://bank.stat.gl/BENPALL. Titartagaq 7-imi innuttaasut amerlassusissaannut naatsorsuinerni assigiinngitsuni 2026-mi innuttaasut Kalaallit Nunaanni inunngorsimasut aamma najugallit ukiui malillugit immikkoortiterneri takutinneqarput.



Titartagaq 7. Siornatigut innuttaasut amerlassusissaannut naatsorsuutini 2026-mi ukiut malillugit immikkoortiterineq



Titartagaq 4. Sumiiffinnut immikkoortiterinerit


Sumiiffinni innuttaasut amerlassusissaannik naatsorsuineq sumiiffinnut sisamanut immikkoortunut suliarineqarpoq.





Innuttaasut amerlassusissaannik naatsorsuinerit tamarmik immikkut suliarineqarput, tamannalu pissutaalluni inerneri assigiinngisitaalaarput. Assersuutigalugu illoqarfimmi Nuummi innuuttaasut amerlassusissaat najugaqarfiillu angissusaasa tunngaviginerini Illoqarfiit anginersaani 2050-imi inuit 158-nik nikingapput.

Sumiiffiit tamaasa ukiuni kingullerni Kalaallit Nunaata iluani allamut nuussimasut tunngavigalugit naatsorsuiffigineqarput. Kalaallit Nunaata iluani allamut nuuttut sumiiffinnut nuuffigineqarsimasunut oqaluttuarisaanermi nuuttartut isikkui tunngavigalugit inissinneqartarput.





Titartagaq 6. Sumiiffinniit sumiiffinnut nuttarnerit, 2016 – 2024

Fraflytningslokalitet
Tilflytningslokalitet
Total
Hovedstad Hovedbosteder: 3000+ indb. Større bosteder: 700 - 3.000 indb. Bosteder: 200 - 700 indb. Andre lokaliteter
Hovedstad ... 47.6 34.5 10.5 7.4 100
Hovedbosteder: 3000+ indb. 46.9 ... 27 11.2 14.8 100
Større bosteder: 700 - 3.000 indb. 40.5 33.2 ... 15.8 10.6 100
Bosteder: 200 - 700 indb. 19 34.7 37.1 ... 9.3 100
Andre lokaliteter 14.9 31.9 38.9 14.2 ... 100


Kisitsisit sukumiinerusut kisitsisaataasivimmi pissarsiarineqarsinnaapput Kisitsisaataasivik.



Tabelit kisitsisinik nutaanik ilaneqartut ukuupput:

BENP26 Innuttaasut amerlassusissaat, 2026
BENP26CALC Innuttaasut naatsorsornerat 1999 - 2050
BENP26EMR Kalaallit Nunaannit nuuttut 1999 - 2049
BENP26FERT Meeqqiorneq 1999 - 2049
BENP26FLYT Najugaqarfinnit najugaqarfinnut nuuttut 1999 - 2049
BENP26MORT Toqusartut1999 - 2049
BENPALL Innuttaasut amerlassusissaat 2012-2026, takussutissiaq