Inuttaasut 2050-imi ikilisimassapput
2026-mi nuna tamakkerlugu innuttaasut amerlassusissaat
naatsorsorneqarmata naatsorsuutigineqarpoq Kalaallit Nunaanni
inunngorsimasut 2050-imi 14 pct.-inik ikilisimassasut. Naatsorsuutilli
taakku inerneri nalorninartoqarput inuit naatsorsuinermut
tunngavigineqartut ikinneri pissutaalluni.
2024-mi aamma 2025-mi innuttaasut amerlassusissaannut
naatsorsuutaasimasuniit appariaat 20 pct.-init annikinneruvoq. 2025-mi
nalunaarsuutit nutaat kisitsinermi ilanngunneqarnerisa saniatigut
assigiinngissut nunaseqqittartunut naatsorsuisarnerup
nutarsarneqarneranik peqquteqarpoq. Siornatigut naatsorsueriaatsimi
nunaseqqittartunut piffissaliussaq annikinnerusimavoq, taamaasilluni
missiliuussineq annikinnerusarluni. Naatsorsueriaatsimi nutaami
killiliineq tamanna atorneqanngilaq ukiunilu kingullerni nunasisarnerit
ingerlaarnerinik annertunerusumik takutitsilluni.
Sumiiffinni assigiinngitsuni innuttaasut amerlassusissaannik
2050-imut naatsorsuinermut misilittakkat, 1. januaarimi 2026-mi
innuttaasut suiaassusaat ukiuilu
tunngavigineqarput.
Kalaallit Nunaanni inunngorsimasut
taamaallaat innuttaasut amerlassusissaanik naatsorsuinermut
atorneqarput. Naatsorsuutigineqarpoq Kalaallit Nunaata avataani
inunngorsimasut 2026-misulli suiaassusaat ukioqqortussusaallu
isikkoqassasut.
| Innuttaasut naatsorsornerat | |||||||
| ukiuni immikkut qinikkani | |||||||
| 2021 | 2026 | 2031 | 2036 | 2041 | 2046 | 2050 | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Ukiup aallartinnerani | 56.420 | 56.740 | 55.709 | 54.347 | 52.795 | 51.189 | 49.932 |
| Kalaallit Nunaanni inuusimasut | 50.367 | 49.721 | 48.690 | 47.328 | 45.776 | 44.170 | 42.913 |
| Inunngortut | 761 | 701 | 628 | 572 | 556 | 536 | 521 |
| Toqusut | 497 | 513 | 534 | 562 | 576 | 557 | 536 |
| Kalaallit Nunaannit nuuttut | 914 | 1.243 | 1.220 | 1.200 | 1.119 | 1.069 | 976 |
| Kalaallit Nunaannut nuuttut | 635 | 871 | 899 | 892 | 826 | 792 | 731 |
| Danmarkimi/Savalimmiuni inuusimasut | 4.599 | 4.120 | 4.120 | 4.120 | 4.120 | 4.120 | 4.120 |
| Naalagaaffiup avataani inunngorsimasut | 1.454 | 2.899 | 2.899 | 2.899 | 2.899 | 2.899 | 2.899 |
| Ukiup naanerani | 56.405 | 56.556 | 55.482 | 54.049 | 52.482 | 50.891 | 49.672 |
1960-ikkunni inunngorsimasorpassuit ukiuni tulliuttuni
ukioqqortussuserisassaat malillugit toqusartut amerlanerulissapput,
kisianni ilimagineqarpoq siornatigut inuusartunit utoqqalinerusassasut.
Innuttaasut agguaqatigiissillugu ukioqqortussusaat 2026-mi 35,7-iusoq
2050-imi 39,7-imut qaffassooq.
Ukiut qulit matuma siorna
meeqqat ukiumut inunngortut 800-t missaaniittut maanna meeqqiornerup
annikinnera tunngavigalugu ukiut qulit qaangiuppata 600-t
missaaniilersimanissaat naatsorsuutigineqarpoq.
Ukiuni
tulliuttuni 40-ni ilimananngilaq pilersuisussanut naatsorsuutit
allanngungaarnissaat, utoqqaat meeqqallu nikingassutaat
tunngavigalugit.
Sumiiffinni innuttaasut amerlassusissaat
Innuttaasut sumiiffinnut immikkoortitaarlugit naatsorsuinermi inerneri nalorninarnerulertarput. Taamaallaat Nuummi immaqalu najugaqarfinnilu allani anginerusuni periuseq atorlugu naatsorsuisoqarsinnaavoq. Najugaqarfinni mikinerusuni ukiuni amerlasuuni innuttaasut amerlassusissaat naatsorsussaagaanni inerneri tatiginarnavianngillat ukiunili ikittuni innuttaasut amerlassusissaat eqqoruminarnerussalluni. Kisitsisaataasivimmili naatsorsuinerit sukumiisut assigiinngitsunut atorluarneqarsinnaasut pissarsiarineqarsinnaapput. Assersuutigalugu kisitsisaataasivimmik atuisartut nammineerlutik ukioqqortussutsit katinneri naatsorsorsinnaavaat, ukioqatigiiaat aalajangiunneqareersimasinnaagaluartut aporfiginagit.Innuttaasut amerlassusissaanik naatsorsuinermi tunngavigineqartut; meeqqiorneq annikilliartortoq, toqusartut ikiliartornerat aamma nunanut allanut nuuttartut amerlassusaat, allanngorpallaannginnissaat naatsorsuutigineqartariaqarpoq. Innuttaasut amerlassusissaanik naatsorsuinermi inernerit ukiuni kingullerni kisitsisit assigalugit qaffasissuseqartariaqassapput aamma ineriartorneri taamaaginnartariaqarput, tassunga ilanngullugu Kalaallit Nunaata iluani nutsertartunut kisitsisit. Titartakkami 1-imi 1999-imiit 2050-imut innuttaasut kommunini assigiinngitsuni Kalaallit Nunaanni inunngorsimasut annertussusaasa ineriartornissaat takuneqarsinnaavoq.
Tabel 2. Innuttaasut Kalaallit Nunaanni inunngorsimasut
| 2021 | 2026 | 2031 | 2036 | |
|---|---|---|---|---|
| Tamakkerlugit | 50.367 | 49.721 | 48.690 | 47.328 |
| Kommune Kujalleq | 6.053 | 5.617 | 5.332 | 5.042 |
| Kommuneqarfik Sermersooq | 19.442 | 20.130 | 20.107 | 19.731 |
| Nuuk | 14.976 | 15.987 | 16.165 | 15.947 |
| Qeqqata Kommunia | 8.601 | 8.299 | 7.978 | 7.656 |
| Kommune Qeqertalik | 6.081 | 5.603 | 5.178 | 4.830 |
| Avannaata kommunia | 10.171 | 10.045 | 9.785 | 9.447 |
Nangaassut
Ukiut 10-t, 20-t 30-llu qaangiuppata politikkikkut
aningaasaqarnikkullu aalajangiussinerit apeqqutaassapput qanoq
amerlatigisut Kalaallit Nunaanni najugaqassanersut. Tamanna
pissutigalugu sumiiffinni innuttaasut amerlassusissaat taamaallaat
naatsorsorneqarpoq innuttaasut Kalaallit Nunaanni inunngorsimasut
tunngavigalugit.
Inuit Kalaallit Nunaata avataani
inunngorsimasut amerlassusaat nikissimanngitsutut naatsorsuutinut
ilanngunneqarput. Taamatut naatsorsuisoqarnera ingammik Nuummut
nalorninartorsiortitsivoq, ukiuni kingullerni pingasuni Nuummi
naalagaaffeqatigiit avataani inunngorsimasut marloriaatinngorsimanerat
pissutaalluni.
Ukiuni kingullerni tallimani Nuummi innuttaasut amerlisimagaluaqisut, Kalaallit Nunaanni najugaqarfinniit allanit sulisussarsisarneq ajornakusoorpoq. Tamannalu pissutaalluni Kalaallit Nunaata avataaniit sulisussanik pissarsisoqartarsimavoq. Nutaanik pisoqartillugu kisitsisit allanngorsinnaaneri pissutigalugit, naatsorsuinermi inernerit kisitsisaataasivimmiittullu (https://bank.stat.gl) kisitsisit nalileqqinneqartariaqartassapput, assersuutigalugu mittarfiit atuutsilerpata. Takornariaqarneq, sanaartorneq, kiffartuussineq assigisaallu kisitsisinut pineqartunut sunniuteqarsinnaapput. Innuttaasut amerlassusissaat qanoq isikkoqarnissamik takutitsisuunnginnerat erseqqissaatigineqassaaq, naatsorsuinermili assersuutitut takussutissiivoq. Taamaallaat innuttaasut qanoq ineriartorsinnaanerat innuttaasut amerlassusissaani ersersinneqarpoq.
Kalaallit Nunaanni inunngorsimasut akornanni innuttaasut amerlassusissaanik naatsorsuineq
Naatsorsuineq tutsuiginarnerusumik aallaavilerniarlugu innuttaasut
Kalaallit Nunaanni inunngorsimasut aallaavigineqarput. Nuna tamakkerlugu
2050-imut innuttaasut amerlassusissaannik naatsorsuinerup takutippaa
innuttaasut ikilissasut, naatsorsuinermi tunngavigineqartut;
inunngortartut ikiliartornerat, Danmarkimut nuuttartut aamma
1960-ikkunni inuusimasut toqusartut amerliartornerat pissutaalluni
naatsorsuinerit taamatut isikkoqarput. Naatsorsuinermut tunngaviusut
2030-kkunni inunngortartunit, siornatigut inunngortartunit ikinnerusunit
taarserneqariartuaartussaapput.
Siornatigut innuttaasut amerlassusissaannik naatsorsuutit
2012-imili Naatsorsueqqissaartarfimmit innuttaasut
amerlassusissaat suliarineqartalerput, kisitsisillu tamarmik
kisitsisaataasivimmi pissarsiarineqarsinnaapput, kisitsisinik
sanilliussineq ajornannginnerusunngortinniarlugu tabelimut
ataatsimimoortinneqarput https://bank.stat.gl/BENPALL. Titartagaq 7-imi
innuttaasut amerlassusissaannut naatsorsuinerni assigiinngitsuni 2026-mi
innuttaasut Kalaallit Nunaanni inunngorsimasut aamma najugallit ukiui
malillugit immikkoortiterneri takutinneqarput.
Titartagaq 7. Siornatigut innuttaasut
amerlassusissaannut naatsorsuutini 2026-mi ukiut malillugit
immikkoortiterineq
Titartagaq 4. Sumiiffinnut immikkoortiterinerit
Sumiiffinni innuttaasut amerlassusissaannik naatsorsuineq
sumiiffinnut sisamanut immikkoortunut suliarineqarpoq.
Innuttaasut amerlassusissaannik naatsorsuinerit tamarmik
immikkut suliarineqarput, tamannalu pissutaalluni inerneri
assigiinngisitaalaarput. Assersuutigalugu illoqarfimmi Nuummi
innuuttaasut amerlassusissaat najugaqarfiillu angissusaasa
tunngaviginerini Illoqarfiit anginersaani 2050-imi inuit 158-nik
nikingapput.
Sumiiffiit tamaasa ukiuni kingullerni Kalaallit Nunaata iluani allamut nuussimasut tunngavigalugit naatsorsuiffigineqarput. Kalaallit Nunaata iluani allamut nuuttut sumiiffinnut nuuffigineqarsimasunut oqaluttuarisaanermi nuuttartut isikkui tunngavigalugit inissinneqartarput.
Titartagaq 6. Sumiiffinniit sumiiffinnut nuttarnerit, 2016 – 2024
| Fraflytningslokalitet |
Tilflytningslokalitet
|
Total | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Hovedstad | Hovedbosteder: 3000+ indb. | Større bosteder: 700 - 3.000 indb. | Bosteder: 200 - 700 indb. | Andre lokaliteter | ||
| Hovedstad | ... | 47.6 | 34.5 | 10.5 | 7.4 | 100 |
| Hovedbosteder: 3000+ indb. | 46.9 | ... | 27 | 11.2 | 14.8 | 100 |
| Større bosteder: 700 - 3.000 indb. | 40.5 | 33.2 | ... | 15.8 | 10.6 | 100 |
| Bosteder: 200 - 700 indb. | 19 | 34.7 | 37.1 | ... | 9.3 | 100 |
| Andre lokaliteter | 14.9 | 31.9 | 38.9 | 14.2 | ... | 100 |
Kisitsisit sukumiinerusut kisitsisaataasivimmi pissarsiarineqarsinnaapput Kisitsisaataasivik.
Tabelit kisitsisinik nutaanik ilaneqartut ukuupput:
BENP26 Innuttaasut
amerlassusissaat, 2026
BENP26CALC
Innuttaasut naatsorsornerat 1999 - 2050
BENP26EMR
Kalaallit Nunaannit nuuttut 1999 - 2049
BENP26FERT
Meeqqiorneq 1999 - 2049
BENP26FLYT
Najugaqarfinnit najugaqarfinnut nuuttut 1999 - 2049
BENP26MORT
Toqusartut1999 - 2049
BENPALL Innuttaasut amerlassusissaat 2012-2026,
takussutissiaq